Mis on kalibreerimine?
Kalibreerimine on mõõtevahendi kontrollimine, mille käigus võrreldakse mõõtevahendi näitu etaloniga ning tulemusena saadakse teada, kas mõõtevahend väljastab n-ö õigeid tulemusi.
Etalon on materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtevahendi kalibreerimiseks.
Kalibreerimislaboris on kalibreerimise läbiviimiseks juurutatud kindel protseduur, et mõõtevahendi ja etaloni võrdlemine oleks piisavalt põhjalik ja et tulemuse põhjal saaks ka järeldusi teha masina toimimise kohta. Näiteks kaalu kalibreerimisel ei kontrollita ainult ühe kaalutise nt 1kg õigsust, vaid teostatakse mitmest etapist koosnev protseduur, mille käigus kontrollitakse kaalu toimimist erinevate kaalutiste ja kasutusviiside puhul (näiteks massi suurendades või vähendades või taaraga kaaludes).
Kalibreerimise tulemusena väljastatakse kliendile tunnistus, millel on muuhulgas toodud mõõtevahendi näiduhälve (kui palju mõõtevahend „valetab“) ja mõõtemääramatus (kui suures ulatuses tulemused suure tõenäosusega ühele või teisele poole kõiguvad).
Väga korrektselt (aga võib-olla veidike keeruliselt) on kalibreerimine defineeritud ka mõõteseaduses järgnevalt:
Kalibreerimine on menetlus, mis teatud tingimustel esmalt määrab kindlaks seose etalonide abil esitatud suuruse väärtuste ja mõõtemääramatuste ning vastavate mõõtevahendi näitude ja mõõtemääramatuste vahel, ning seejärel kasutab seda infot seose fikseerimiseks, et näidu alusel saada lõplik mõõtetulemus.
Milleks kalibreerimist vaja on?
Kalibreerimine aitab tagada täpsust mõõtmises ning seeläbi ära hoida kahjusid nii majanduslikust kui ka keskkonna ja inimese tervise seisukohast.
Kalibreerimistunnistusel oleva info põhjal saab klient:
- otsustada, kas antud mõõtevahend on tema tööks sobilik (st kas selle mõõtevahendi metroloogilised omadused vastavad antud töö teostamiseks ette nähtud nõuetele);
- teada, kui palju tema mõõtevahend valetab ja võtta seda arvesse mõõtmiseid teostades;
- otsustada, kas on vajadus antud mõõtevahendit justeerida, hooldada, remontida või hoopis välja vahetada.
Läbi kalibreerimise saab tagada mõõtetulemuste metroloogilise jälgitavuse, ehk näidata, et antud mõõtevahendiga mõõdetud suurus, näiteks kilogramm, on ikka see sama kui seda rahvusvaheliselt on defineeritud.
Metroloogilise jälgitavuse definitsioon standardist EVS 758:2009 „Metroloogia. Terminid ja määratlused“: mõõtetulemuse omadus, mille abil saab seda tulemust seostada tugiviitega dokumenteeritud katkematu kalibreerimisastendiku kaudu, kus iga kalibreerimine annab panuse mõõtemääramatusse.
Kellele kalibreerimist vaja on?
Kalibreerimist on vaja kõikidele, kes soovivad või peavad tagama täpsust enda mõõtmises. Näiteks on kalibreerimist vaja:
- akrediteeritud laboritel,
- tööstustel,
- toitlustusettevõtetel,
- meditsiiniasutustel,
- Politsei- ja Piirivalveametil,
- teadusasutustel jne.
Kes kalibreerib?
Põhimõtteliselt võib igaüks ise ka enda seadmeid kalibreerida, aga tuleb enda jaoks läbi mõelda, kas see on majanduslikult mõttekas tegevus ja kas seda suudetakse teha nii, et on tagatud jälgitavus rahvusvaheliste või rahvuslike etalonideni.
Ühe korrektse kalibreerimistulemuse saamise jaoks on vaja:
- kalibreeritud etalone,
- kalibreerimiseks sobilikku keskkonda,
- korrektset metoodikat ja selle järjepidevat töös hoidmist, et alati ikka sama usaldusväärsed tulemused tuleks,
- pädevat personali,
- aega.
Näiteks, kui laboris kasutatakse ühte pipetti, mida on otsustatud kalibreerida ühe korra aastas, siis selle jaoks peaks ostma piisavalt täpse kaalu, mis peab olema ka kalibreeritud; juurutama kalibreerimismetoodika; võimalik, et ka ostma tehnikat, millega tagada ruumis optimaalsed tingimused jne. Kui kõik need kulutused kokku liita, siis läheb ühe pipeti kalibreerimine üsna kalliks maksma ja kui seda kalibreerimist teostada üsna harva (näiteks ühe korra aastas), siis on ka oht, et oskused on rooste läinud ja tulemused ei tulegi korrektsed. Sellepärast tasubki kalibreerimine usaldada akrediteeritud kalibreerimislabori hoolde, kus on selleks kõik vahendid, tingimused ja pädev personal aastaringselt koguaeg olemas.
Meie laboris pakutavad kalibreerimisteenused leiab SIIT.
Kas peale kalibreerimist hakkab mõõtevahend „õigesti“ näitama?
Kalibreerimise protseduur ei hõlma endas mõõtevahendi seadistamist mitte mingil moel, vaid ainult näidu kontrollimist. Kui aga kalibreerimise käigus selgub, et mõõdetud tulemused ei jää (kliendi või seaduse vms) ette antud piiridesse, siis teavitame sellest klienti ning eelneval kokkuleppel ja võimalusel teostame ka lisaks hoolduse ja/või seadistamise (justeerimise), mille tulemusena hakkab mõõtevahend „õigesti“ näitama.
Kas kalibreerimistunnistus on ainult formaalse tähtsusega?
Seda kindlasti ka, aga mitte ainult. Peamiselt on kalibreerimistunnistus vajalik selleks, et saada infot mõõtevahendi toimimise kohta. Selle põhjal saab hinnata, kas antud mõõtevahend sobib valitud mõõtmiste läbiviimiseks. Näiteks kas mõõteseade näitab ikka „õigeid“ tulemusi (või on suur
süstemaatiline mõõtehälve), kas näit on stabiilne või igal mõõtmisel tuleb üsna erinev tulemus (suur juhuslik mõõtehälve). Kui süstemaatiline või juhuslik mõõtehälve on suur, siis saab neid, kas enda mõõtmistulemuste esitamises arvesse võtta või siis teostada mõõteseadmele hooldus või justeerimine, et neid vähendada.
Milliseid mõõtevahendeid kalibreeritakse?
Kõiki mõõtevahendid saab kalibreerida, aga iga üks peab ise otsustama, mille kalibreerimine on tema jaoks vajalik. Vajalikkus võib oleneda antud ettevõttele väljastpoolt tulevatest nõudmistest (nt akrediteerimisasutuse poolt ) või siis seest poolt tulevatest vajadustest (nt teostada võimalikult täpsed mõõtmised, et vähendada rahalisi kahjusid). Iga ettevõte saab üle vaadata oma tegevused, mille käigus teostatakse mõõtmiseid ning otsustada, kas antud mõõtmistulemuse täpsus on oluline või piisab kui saadakse umbkaudne tulemus. Kui täpsus on oluline, siis tuleks antud seadet kalibreerida regulaarselt.
Meie laboris kalibreeritakse NEID seadmeid.
Kui tihti kalibreerida?
Kalibreerimissageduse otsustab mõõtevahendi kasutaja lähtudes:
- mõõtevahendi valmistaja soovitustest,
- mõõtevahendi kasutamise tihedusest – kui mõõtevahendit tihedamini kasutada, siis tõenäoliselt selle omadused muutuvad ajas ka kiiremini ja tuleks kalibreerida ka tihedamini;
- teostatavate mõõtmiste olulisusest – kui mõõtmistulemuste suur täpsus on kriitilise tähtsusega, siis tasub mõõtevahendit tihedamini kalibreerida/kontrollida, et tõsta kindlustunnet tulemuste õigsuse suhtes;
- eelmiste kalibreerimiste tulemustest – kui mitmel korral on kalibreerimistunnistusel tulemused väga sarnased, siis võib eeldada, et antud mõõtevahend on üsna stabiilne ja võib kaaluda kalibreerimisintervalli pikendamist.
Millises ulatuses mõõtevahend kalibreerida?
- Kui mõõtevahendit kasutatakse kogu tema mõõtepiirkonna ulatuses , tuleks valida piisav arv kalibreerimispunkte ühtlaselt jaotatuna üle mõõtepiirkonna.
- Kui kasutatakse alati ainult osa mõõtepiirkonnast, võib valida kalibreerimispunktid kasutatavast piirkonnast.
Akrediteeritud või akrediteerimata kalibreerimine?
Mõlemal juhul võib olla kalibreerimine teostatud sama usaldusväärselt, aga ei pruugi olla.
Akrediteeritud kalibreerimisteenuse puhul on Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt antud akrediteerimisteenuse osutamine üle vaadatud ja hinnatud, et selle puhul on tõesti tagatud metroloogiline jälgitavus, erapooletus ning pidev kvaliteedi taseme kõrgel hoidmine ja selle parendamine.
Akrediteerimata kalibreerimisteenuse puhul ei ole EAK selle töö teostamist kontrollimas käinud ning seega ei saa kindel olla antud teenuse kvaliteedis.
Akrediteeritud laborid võivad pakkuda nii akrediteeritud kui ka akrediteerimata kalibreerimisteenuseid. Alati tasub olla tähelepanelik, et märgata kumba teenust tellida. Samas tasub ka kalibreerimislaboriga suhelda ja uurida, miks huvi pakkuv teenus pole akrediteeritud ning võib selguda, et akrediteeringust puudu olev osa ei pruugigi olla antud hetkel kliendi jaoks probleemiks ja polegi oluline, et antud teenus oleks akrediteeritud. G.W.Berg OÜ laboris pakutavad akrediteeritud ja akrediteerimata kalibreerimisteenuste nimekirja leiab SIIT.
Meie labori akrediteerimistunnistus on näha SIIT ja selle lisa näha SIIN.
Millise täpsusega peab olema kalibreerimine teostatud?
1. Esmalt tuleb kindlaks teha, kas antud mõõtevahendiga on põhimõtteliselt üldse võimalik soovitud täpsusega mõõtmisi sooritada.
2. Seejärel on soovitav järgida reeglit, mille kohaselt kalibreerimise mõõtemääramatus peaks olema vähemalt 3 korda väiksem kui on mõõtevahendi maksimaalselt lubatav mõõtehälve (MPE) ning MPE omakorda 3 korda väiksem mõõdetava objekti lubatavatest mõõtehälvetest. Antud reeglit aitab lahti seletada järgnevalt toodud näide.
Näiteks: kui teostada mõõtmisi, mille puhul on nõutud maksimaalne lubatav mõõtemääramatus 9 ühikut, siis seda on soovitav teostada seadmega, mille mõõtemääramatus on maksimaalselt 3 ühikut ning antud seadet on soovitav kalibreerida etaloniga, mille mõõtemääramatus on maksimaalselt 1 ühik.
Kalibreerimislabori valikul tuleb veenduda, et see suudaks teostada kalibreerimise Teie soovitud mõõtepiirkonnas ja tagada Teie soovitud mõõtemääramatuse.
Meie laboris pakutavate kalibreerimisteenuste mõõtepiirkonnad ja mõõtemääramatused leiab SIIT.
Küsimuste korral võtke julgelt ühendust gwb@gwb.ee